Viimastel päevadel on terve meie linn paksu jäise udu sees olnud. Esimest korda kogen seda, et udu sees rattaga sõites on udu näol tunda.

Kõik teed on äärmiselt müstilised. Seda juba hommikust peale.

 Sõpra ei tohi silmist lasta, sest minuti pärast on ta kadunud...tee otsa näha pole.

Maa on kuiv ja silmaga vaadates on nagu tavaline udu, aga kui välguga pilti teed, siis on näha kuidas vesi õhus seisab. Müstika!